VõõrasLindEiOleEritiToreRaamat.PühaJumalKris

Võõras lind

Anna Jansson

Nonii kust ma alustaks. Alustame sellest et ma ütlen et ma lugesin raamatust kuskil 40 lehekülge.

Tegu oli toreda raamatuga milles oli pikk aga huvitav sisu kus on naeru ja nuttu ja müsteeriumit. Kuigi raamat on huvitav lugeda siis see kahjuks mulle nii ei tundunud.

 Mulle meeldis raamatu juures see kuidas kirjutaja on selle kirjutanud, kuid raamat sisu oli päris tobe ja ebareaalne. Mind puudutas see kuidas ma enda mõnusat vaba aega raiskasin et lugeda seda raamatut ja mind innustas lugema see et kui ma ei loe saan ma halva hinde ja see ei ole hea. Mind kohutas see et keegi teine siin maailmas oskab kirjutada nii kahtlaselt kui mina. Mis pani naerma ja samal ajal nutma oli see et selline raamat on olemas ning keegi kuskil tuli mõttele et kirjutada midagi sellist. Ma ei ole elus midagi sellist kogenud ja ei plaani ka, sest see oli lihtsalt loll, jama ja veel teisi halvustavaid sõnu. Mul on olnud seos selle kohaga sest see asub Rootsis ja ma olen Rootsis käinud nii et see peab lugema ja kui ei loe siis ma olen pahane. Ma soovitaks seda raamatut inimesele kellel on liiga palju vaba aega või nendel kellel ei ole elu. Mul ei olnud palju vaba aega ja mul ei olnud elu oli probleem lahendatud.

Linnugripi kohta lähemalt. Peamiselt haigestusid sellesse kodulinnud näitaks kanad ja pardid. Looduses nakatuvad sellesse rändavad veelinnud mis võib kanduda neilt edasi koduloomadele ja siis edasi inimesetele. Peamised nähud on uimasus, kõhu lahtisus, hingeldamine jne. Kui sa küsid miks ma sellest kirjutan? Siis minu vastus sulle on see et loe raamatut.

 Kuna mul ei ole midagi tarka enam kirjutada siis ma hakkan suvalisi tanki fakte jagama

Kas sa teadsid et Panzerkampfwagen VI "Tiger II" kuigi neid valmistati 489 nad olid selle nime väärilised sest 86mm kahur oli piisav et rebida auk peaaegu kõikidesse teistesse tankidesse.

Kuigi Soome BT-42 oli enamjaolt hea mõte (võeti Vene tanki kere ja pandi Inglaste suurtükk peale ja kasutati Christie vedrustust) oli see suur läbi kukkumine, sest vastasele pidid sihtima ülimalt suure täpsusega või muidu kuul ei penetreerinud või see lihtsalt põrkas

ära

Tõde või tegu Stella-KRISTIN ELIIS KAPP

Tõde või tegu Stella

Raamat rääkis noore tüdruku raskest ja katsumuste raskest elust. Oma sünnipäeva hommikul, ei jõudnud Stella enam ära oodata millal ema teda äratama tuleb, kuid ema ei tulnudki ta oli jäljetult kadunud. Stella hakkas elama oma vanatädi Astaga. Stella näiline tasakaal paisatakse segi klassivendade peol, kuhu on kutsutud ka selgeltnägija. Paiskuvad üles küsimused, kes on see, kelle viha ja vaenu põhjustavaid varjatud tundeid selgeltnägija tajub? Kelle salasuhte ilmsiks tulemise eest ta hoiatab? Ja kes on see kuri ja eksinud hing, kes läbi pimeduse läheneb? Vallandub sündmuste ahel, mis viib Stella ja tema sõbrad otse koolipingist kriminaalide salakambritesse. Stella vanatädi mürgitatakse ja ta sureb jättes pooleli midagi millest Stellal oli vaja ilmselt teada. Peale pidu kaob Stella sõber Johannes, Stella ja tema parim sõber hulljulge Kärt hakkavad teda otsima. Kuna Stella ja Johannese vahelised tunded on soojenenud, on tõusnud ka Gerdi raev kes varjab teiste eest et ta on gei. Gerdi isa aga on tuntud allmaa tegelane,nii siis saadab Gert oma isa mehed Johannesele peale tüdrukud teadsid, et just Kulli keldri tagaruumidest võivad nad sõbra leida. Stella ja Kärt smuugeldavad end baari kavalat sisse ja päästavad johannese. Koos põgenetakse Stella vanatädi vanasse metsa majja kus Stella veetis suure osa oma lapsepõlvest, sealt leiavad nad kasti koos vanade dokumentide, ja piltidega mis kõik ilmselt Stella mineviku ja perega seotud. Paberitelt saadakse teada, et vanatädi Asta polegi mitte Stella vantädi vaid hoopis vanaema, ja et Stella isa viibib hullumajas. Kui täpsed aadressid paigas olid asutigi koos teele, et leida Stella isa ja niidiots ka ema leidmiseks. Et hullumajja sisse saada teeskles Kärt et on sügavas depressioonis tüdruk kes proovis teha enesetappu, kuid kõik see oli asjata, Stella isa oli juba välja pääsenud. Koguläbielatu jooksul oli Stellal koguaeg tunne et teda jälgitakse, võis see olla tema ema? Või hoopis isa? Peale Stella vanaema matuseid oli tüdrukul aeg kodust lahkud ja minna lastekodusse. Hommikul täpselt enne ära sõitu leidis Stella laulat kirja. Selle oli kirjutanud ta ema, ta rääkis et temaga on kõik korras. Kuid seni kuni on olemas Stella isa peab ta olema peidus ja põgenema, kuid ta ütles ka, kus iganes tüdruk ka poleks ema on kusagil seal samas ja valvab teda.Stella hakkas mõistma kes oli see kuri ja eksinud hing kellest selgeltnägia rääkinud oli, see oli ta isa. Ema käskis tüdrukul küll kirja põletada kuid Stella ei teinud seda, ta hoidis seda mälestuseks emast ja selle lugemine andis talle kindlustunde et ema on koguaeg temaga. Stella jättis hüvasti oma sõpradega keda ta nüüd väga harva nägema hakkas ja läks lastekodusse, et alustada seal praktiliselt uut ja täiesti võõrast elu.......Lugu jätkub raamatu teise osaga "Tõde või tegu ema saladus".

Mulle meeldis see raamat väga, selles leidus nii põnevust kui rohkelt erinevaid emotsioone. Raamatut oli väga põnev ja huvitav lugeda ja seda oli raske käest panna. Õigupoolest oli see esmene raamat mis mulle nii väga meeldis ja mida vabatahtlikult nii suure huviga  lugesin. Mulle meeldis raamatu juures kõik, see lugu millele asi oli üles ehitatud, kõik huvitavad inimesed ja nende elud mis loost läbikäisid olid väga põnevad ja kaasahaaravad. Muidugi olid osad kohad raamatust  ka väga kurvad ja jubedad kuid see näitaski milliseid ootamatusi võib elus ette tulla, ilma et sa neid oodatagi oskaks. Mind innustas Stella suurepärane toimetulek ja iseseisvus rasketel aegadel. Oli väga südant soojendav lugeda sellest kuidas sõbrad olid Stellale alati toeks ja olid valmis kõigeks, et eluga pahuksis olev sõber saaks asjades veidi rohkem selgust, raamat näitas kui oluline os sõprus ja nende olemasolu. Ma arvan et kui Stellal poleks olnud toetavaid sõpru kellele loota,  otsida abi ja kindlustunnet ei oleks ta suutnud oma eluga toime tulla ja halval juhul isegi enesetapu teinud. See võib tunduda küll liiga julge mõttena kuid tänapäeval pole see enam eriline kui eluga pahuksis olevad noored kes ei osaka enam eluga toime tulla ja soovivad et õudus lõppeks ei leia muud lahendust sooritada enesetapp. Sellepärast ongi hea kui igal ühel on kõrval vähemalt üks inimene kellele ta võib alati kindel olla, keda usaldada ja kellelt nõu ja abi paluda.oli jube lugeda kuidas asjad võivad liikuda äärmustest äärmustesse. Raamatus on palju kajastatud noorte elu probleeme ja raskusi nagu näiteks lähedaste kaotus, joodikutest vanemad või sugulased. Mulle tundus samuti nii jube tõdemine, et üks ema peab muretsema igapäev selle pärast et tema lapse psühhopaadist isa neid ei leiaks ja ära et tapaks. Ja et kõige tavalisem ema soov, olla oma lapsega koos osutub võimatuks tundub lihtsalt õõvastavana. Tekivad murelikud ja teadmattusest tingitud küsimused. Miks ei saa ema olla oma lapsega koos hullu inimese pärast kellega midagi ette ei võeta? Miks peab laps kannatama vanemate tüli all pea kannatajana? Miks on selline inimene veel vabaduses? Kuigi Stella elu oli seiklusrohke ja põnev ei sooviks ma sellist elu kellelegi kuna selles on liiga palju vaimset terrorit ja liiga palju muutusi ja asju mis on uued ja mille kõigega tuleb toime tulla. Seda kõike on ühe noore inimese jaoks liiga palju, see annab külle elukogemust kuid slle läbielamine on liig. 

Ma soovitan raamatut kindlasti lugeda, see on väga põnev ja täis juhtumisi mis pole just kõige tavalisemad. Raamat on kaasahaarav ja lihtne on loosse sisse sukelduda ja kõike elavalt ettekujutada. Raamat võib tekitada noores ka äratundmis tunnet ja samuti võid teada saada ka kuidas keegi teine mingisuguses olukorras hakkama oleks saanud. Soovitan raamatut nii noortele kui ka vanematele kes soovivad aimu saada noore elu raskustest, katsumustest ja päevakajalistest teemadest noore elus nagu rajud peod, armastus, nende elu kriminaalne pool ja paljudki noores sees toimuvast.

Siit leiad raamatut tutvustava video-https://youtu.be/nPBqOFchuOw

Kristi Piiper, Tõde või tegu Stella, Varrak 2015, 192lk

Agatha Christie "Paddington 16.50". Jaagup Tamme

 Agatha Christie "Paddington 16.50"

Mina lugesin raamatut "Paddington 16.50", see raamat oli väga huvitav. See oli päris lühike raamat, umbes 200 lehekülge. Kõige rohkem meeldis mulle raamatust see, et kõigile segavatele asjaoludele vaatamata leiti üles õige mõrvar. Mulle tundus  see raamat väga reaalne, kuigi on välja mõeldud. Raamat oli huvitav ning seda oli lihtne lugeda, see oli selgelt kirjutatud ning mul ei tekkinud kordagi tahet raamatut käes panna.
    Kõige rohkem üllatas mind see, et mõrvar selgus alles raamatu viimastel lehekülgedel ning ma ei arvanud, et arst mõrvaks oma naise ja kaks patsienti. Naljakas oli see, et kõik pere mehed suhtlesid teenija Lucyga nii nagu nad tahaksid kõik teda endale naiseks. Veel oli väga huvitav ka see, et esimene mõrv suudeti lahendada, kuigi oli ainult tunnistaja ning arvati, et ta mõtles kogu mõrva ise välja, kuid ikka uuriti asja edasi. Naljakas oli ka see, et teenijanna Lucy leidiski surnud naise, ainult surnu otsimiseks oligi ta sinna tööle läinud ning kuna talle meeldis väga koristada, läks ta pikkrehe nimelisse ehitisse, kus hoiti vana kola, ning seal oleva sarkofaagi seest leidis ta surnud naise. Väga kurb oli see, et enna mõrvari tabamist jõudis ta arseeniga mürgitada 2 Crackenthrope pere liiget. Ma ei ole midagi sellist oma elus kogenud ning ma ka ei tahaks mõrva pealt näha ega ka süüa mürki. Ma pole selle kohaga seotud.

Leidisin ka raamatust tehtud filmi:

  Kokkuvõtteks võib öelda, et raamat oli üks huvitavamaid mida ma oma elus lugenud olen ning soovitan raamatut lugeda kõigil neil, kellele meeldivad kriminaalromaanid ja kes suudavad raamatut järjest 3 tundi lugeda, sest enne lõppu on seda raske kinni panna, see on lihtsalt väga huvitav.

Jaagup Tamme(A. Christie, Paddington 16.50, Varrak 2005, 246lk)

Tõde või tegu Stella. Sandra

     Raamatu "Tõde või Tegu. Stella" autoriks on Kristi Piiper. See on Varraku uue noorteromaani sarja esimene raamat. "Tõde või Tegu. Ema saladus" on sarja teine osa.
     Mina lugesin noorteromaani, kus oli väga palju kriminaalseid tegevusi. Ma valisin selle raamatu, sest mulle väga meeldivad raamatud, mis on noorte elul põhinev, ning kus on sees armastust, kuritegevust ja põnevust.
     See raamat räägib 15. aastasest Stellast, kelle ema oli jäljetult kadunud Stella 14. sünnipäeva hommikul. Stella ametlikuks hooldajaks sai tema vanatädi Asta. Kui vanatädi Asta ootamatult haiglasse sattus, hakkasid toimuma ebatavalised sündmused. Stella ja Kärdi ehk Stella parima sõbranna klassivenna peole oli kutsutud selgeltnägija, kes rääkis mõtlema panevaid asju, mis raamatu jooksul ka tõeks langevad. Palju ohtlikke olukordi juhtub Stellal, Kärdil ja Johnil Kulli Keldris, kus Stella ja Kärt Johni päästma läksid. Stella maakodus, kus nad leidsid palju infot Stella perekonna ja sugulaste kohta. Stella isa leidmiseks läksid nad isegi Valga vaimuhaiglasse uurima. Lõpuks nad said kogu tõe teada Stella perekonna kohta. Ka Stella ema kadumise põhjus tuli välja, kui ta ema oli jätnud kirja köögilauale. Kirjas selgus, et tema kadumise põhjuseks oli tema psühhopaadist isa, keda ta väga kartis.

     Mulle meeldis väga selles raamatus, et oli palju dramaatikat, ning palju ärevaid kohti. Raamatus oli ka palju õnnestumisi, pisaraid, naeru, armastust ja kurbust. Minu lemmik koht oli selles raamatus, kui Stella ehk raamatu peategelane sai raamatu lõpus emalt kirja, kus kirjutas et temaga on kõik korras ja mille pärast pidi ta kodust lahkuma. Sellest raamatust meeldisid veel kohad, kus John ja Stella omavahel suhtlevad, ning kuidas John suudles Stellat. Huvitav oli ka lugeda neid kohti, kus Stella uurib oma perekonnast, ning sugulastest ja üritab igal võimalusel tõele lähedamale jõuda. Seda kõike oli väga südantsoojendav ja põnev lugeda. 

     Mulle ei meeldinud raamatust need kohad, kus keegi kellegile haigelt tegi, ning kui Stella vanatädi (lõpus selgus, et ta oli hoopis tema vanaema)  surma sai. Tema vanaema mürgitati ja ma arvan, et seda tegi Stella psühhopaadist isa. Väga ei meeldinud ka see, kui Kärt ehk Stella parim sõber semmis enda arvutiõpetajaga.

     Kurvaks tegevaid kohti oli seal raamatus väga palju. Kõige kurvem koht oli vanatädi Asta surm. See viis Stella korralikult rivist välja, sest ta pidi arvatavasti minema lastekodusse ja tal polnud enam lähedasi sugulasi. Õnneks oli Stellal parim sõbranna Kärt ja John, kes olid talle raskel ajal toeks ja aitasid alati kui said.
     Minu jaoks üpris naljakas oli see, et Gert oli lasknud röövida Johni, sest ta oli ise armunud Johni, aga John oli armunud Stellasse.
      Väga lahedaks ja huvitavaks tegi raamatu Kärdi vaprus ja julgus. Kärt julges raamatus politseile valetada. Ta julges panna ennast vaimuhaiglasse ilma ühegi põhjuseta, et teada saada Stella isa kohta. Ta julges Kulli Keldris suhelda Bergertiga, kes oli röövinud koos oma kambaga Johni. Kärt oli ka hästi julge ütlemisega, sellepärast olid tülid kerge tulema.
     See raamat näitab et, elu võib muutuda väga ruttu, äärmusest äärmusesse. Kunagi ei tea, mis ohud meid varitsevad. Raamat kajastab väga palju noorte elu, armastust ja selle erinevaid pahesi, eluohtlikkust, leina ja enda tugevust. See näitab kui palju tegelt üks sõprussuhe oluline on. Ühele tõelisele sõbrale saab alati loota ja just sellistel hetkedel, kus elu on võtmas pöördepunkte, on sõbra abi ja toetust alati vaja.
     Ma soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldib lugeda raamatuid, kus on ärevust, ootamatust, draamat, armastust ja eriti veel kõik see noorte elus.







Raamatu treiler : https://www.youtube.com/watch?v=nPBqOFchuOw





Kristi Piiper "Tõde või tegu Stella", Varrak 2015, 192lk

Tapjainstinkt.kätlin

Tapjainstink

Lugesin raamatut "Tapjainstinkt". See raamat rääkis teismelisest tüdrukust kelle nimi oli Lane ja tal olid ebatavalised huvid.
   Ta arvas, et ta elas normaalset elu normaalse perekonnaga kuid ta eksis. Ta ise pidas ennast teistsuguseks kuna talle pakkusid huvi FBI töötava ema sarimõrvareid uurivad toimikud. Laneil oli ka tume pool millel oli kihk piinata ja tappa. Tal oli õde Daisy kes oli üsna litsakas, vend Justin kellel olid õpiraskused ja kasuisa Victor kes töötas emaga samas FBI osakonnas. Daisy ja Justin on kasuisa Victori lapsed Lane pärisisa on Seth. Lanel oli ka sõber Reggie kellel olid temaga sarnased huvid kuid ta huvitus rohkem arvutitest ja nendega seotud asjadest. Ta leidis endale ka kellegi kes talle meeldima hakkas Zatch kes oli Dr Issa vend. Dr Issa töötas Lanega samas kohas Käpas ja Täpis kust Lane sai ka varastada uinuteid. Varsti saabus linna kuulus sarimõrvar Timukas kes võttis Lanega ühendust ja pani ta ennast uurima. Timukas pakkud Lanele kohutavalt palju huvi ja uuris teda suure huviga. Vahepeal tundus talle, et ta pärisisa või ta onu on asja taga. Lane uurimise käigus sai ta ema pussitada. Loo lõppus sai Lane teada, et ta ema ja pärisisa olid olnud Timukas. Ta ema kutsus ta appi tapma Zatchi kelle ta oli valinud uueks ohvriks. Ta tappis oma ema kuid seda ei saadud teada.

      Mulle meeldis kuidas raamatus oli täpselt kirjutatud mida Lane tegi ohvritele ja kuidas ta nendele karistuse valis. Ei meeldinud see kuidas ema sellega välja tuli, et ta on timukas. Mind innustas see, et Lane sai rahuldada oma sisemisi tunge ka head tehes ja ühiskonda paremaks muutes. Nalja tegi raamatus väike venna ja noorema õe käitumine. Olen kogenud midagi sarnast kui oli lihtsalt soov kellegile haiget teha või neid piinata. Soovitaksin seda raamatut inimestele kes ei karda verd kuna seal kirjeldab tapmist üsna detailselt.

Sherlock Holmesi Lood =/

Sherlock Holmesi Lood

Etüüd punases

Esimene osa räägib endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest, kuidas Watson läks Afganistani sõjaväearstiks ja kuidas ta suure vaeva ja elusana sealt välja tuli ja asus pärast seda elama ja paranema Londonisse.
Watson asus elama üürikorterisse koos Sherlock Holmesiga. Holmes oli seal kohalik nõuandja ja detektiiv, kes tihti hämmastas Watsonit oma tähelepanelikusega ja teadmistega. Holmes oli väga tasakaalukas inimene. Holmesil oli teadmisi igast valdkondast nii palju kui ta vajalikuks pidas. Holmesi iseloom oli vägagi kõikuv, ta võis teha hommikust õhtuni töid ja tegevusi, aga vahepeal võis ta päev otsa istuda tugitoolis mitte midagi tehes.

Sherlock Holmes ja dr. John H. Watson:

Tapjainstinkt. Jaane

       "Tapjainstinkt" 

Lugesin raamatut Tapjainstinkt. Raamat rääkis teismelisest tüdrukust nimega Lane. Lane oli tavaline teismeline nagu kõik teised, kuigi ta ei suhelnud väga palju teistega ning Lanel oli ka tumedam pool. Nimelt talle pakkusid huvi vägivaldsed kättemaksud. Need kohad olidki raamatus suhteliselt kõige huvitavamad, kus Lane valmistas ette kellegi kättemaksu ning siis selle teoks tegi.

 Lanei peres oli kasuisa Victor, FBI uurijast ema kelle nime raamatus ei mainitud, vend Justin ja õde Daisy. Lanei õde Daisy oli poole jutukam, kui Lane ning ta oli Lane arust litsakas. Daisy tõi koju koguaeg igasuguseid poisse ning Lane teadis, et juttude järgi on Daisyl suurepärane suhuvõtmis oskus.  

 Lane tundis väga huvi sarimõrvarite ning igasuguste toimikute vastu mida ema koju kaasa tõi või mida ta uuris. Raamatus peamine tegevus oli Lanel see, et ta uuris salaja juhtumit mida uuris ka FBI. Juhtumiks oli sarimõrvar, kes tappis kõik enda ohvrid alguses üle kahe aasta tagant, kuid hiljem üle ühe aasta tagant ning septembris.

 Lanel oli sõbranna Reggie kellega nad said tuttavaks laagris, Lane sai kohe aru, et nad sobivad sõpradeks. Reggiel ja Lanel olid ühised huvid, kuid Reggie ei mõrvanud vaid tegeles rohkem internetis häkkimisega. Reggie aitas Lanei alati, kui tal oli vaja mingit infot leida kuid Lanei emaga seoses asju ei kavatsenud Reggie kunagi häkkida. 

 Alati kui Lanel oli võimalus uurida ema kabinetis toiminguid uuris ta välja kõik asjad mis olid vajalikud. Ning, et ema üle kuulata ostis ta lapsehoidja kaamera ning pani selle ema kabinetti. Lanele hakkasid saabuma ka salapäraseid kirju otse Timukalt. Raamatu lõpus sai Lane teada kes on tema päris isa, kes oli tegelikult timukas, kes oli tegelikult hea ja kes paha jne. 

 Raamatut oli lugeda nagu väga väga huvitav. Enda eluga ma küll mingit seost ei näe aga, kui lugesin siis mõned Lanei mõtted ja emotsioonid olid päris sarnased mulle. Kui raamat loetud sai siis natuke mõtlesin selle peale ja tahaks isegi midagi sellist kogeda. Natuke aega täis viha, rõõmu, kurbust, adrenaliini, kartust ja põnevust. Mulle isiklikult meeldis raamat väga, loeks isegi mitu korda. Raamat innustas kindlasti olema julgem ning kaaluma läbi kõiki valikuid. Soovitan lugeda kõigil kellele meeldivad igasugused mõrvad, kättemaksud ja teised karmid asjad. Raamatul on ka teine osa milleks on "Tapja minu sees".

Raamatu esimene osa "Tapjainstinkt"

 Raamatu teine osa "Tapja minu sees"

Raamatute autor S.E.Green

S.E.Green. "Tapjainstinkt", Helios kirjastus 2014, 205 lk.

Agatha Christie "Kõver maja". Valter Vois

Kõver maja
Agatha Cristie
 

   "Kõver maja" oli suhteliselt hea raamat. Selle all mõtlen ma seda, et seda oli küll huvitav lugeda enamus ajast, aga ma olen ka paremaid raamatuid lugenud. Muidugi oli see minu jaoks üks esimesi krimiromaane kuna mulle meeldivad seikluslikumad ja fantaasiarohkemad raamatud palju rohkem.
   Raamatu algus oli ilus ja rahulik, Charles armastas Sophiat ja "elu oli kui lill". Ühel päeval pidi minema Charles sõtta ja kui ta tagasi tuli (kahe aasta pärast) siis oli Sophia vanaisa tapetud. Ma muidugi arvasin, et nüüd läheb raamat hästi huvitavaks, aga kus sa sellega. Järgmised 100 lehekülge olid täis igavat uurimustööd. Vahepeal läks muidugi huvitavaks kui nad said midagi teada, aga see ei aidanud neid mitte kuhugi. Muidugi terve selle aja, mina kui lugeja kahtlustan ka ühte inimest, siis teist inimest ja siis juba kolmandat, aga ega ma selles väga hea ei olnud kuna lõppkokkuvõttes olin ma juba mitut inimest süüdi mõistnud, aga mitte kunagi just seda õiget. Võibolla selle pärast, et potensiaalseid mõrvareid oli üle kümne ja et mõrvariks osutus laps, keda polnud isegi raamatus keegi kunagi kahtlustanud, aga eks see üllatusmoment vist krimiromaanide kroonjuveel olegi.
   Mõne raamatuga on nii, et leiad mingeid seoseid endaga, oma sõpradega või lähedastega, aga selle raamatuga küll midagi sellist ei juhtunud. Tõenäoliselt selle pärast kuna ma ei tunne kedagi kes oleks detektiiv või mõrvar. Ise ma ei kavatse saada ka detektiiviks, ning seetõttu julgen ma öelda, et seosed minu ja selle raamatu vahel puuduvad.
   Seda raamatut soovitaksin ma kindlasti inimestele kellele meeldivad krimiromaanid ja inimestele kellele meeldib lugeda. Mina annaksin sellele raamatule 7 punkti 10-st.

Agatha Cristie, Kõver maja, Varrak, 2015, lk 200

Tõde või tegu Stella. Ketriin

"Tõde või tegu Stella"

Lugesin Kristi Piiperi noorteromaani "Tõde või tegu Stella". Peategelased olid Stella, tädi Asta, tema parim sõbranna ja klassiõde Kärt, ning sõber ja klassivend Johannes. Tegevuspaigad: Stella kodu, Kulli Kelder, Stella tädi maakodu.

See raamat rääkis ühest 14 aastasest tüdrukust, kelle ema kadus saladuslikult tema 14 sünnipäeva hommikul ära. Ja ta ei kohtunudki temaga enam. Stella eest hakkas siis, hoolitsema tema tädi Asta, kes on tema hooldajaks. Isast ei teadnud Stella midagi.

Stella järgmisel 15ndal sünnipäeval saab tädi asta insuldi ja ta viiakse haiglasse. Stella kardab et kui tädi ära sureb saadetakse ta lastekodusse.

Siis aga ühel õhtul on tema klassivend Johannes hädas ta röövitakse ära ja Stella ning tema sõbranna Kärt peavad talle appi minema terve linna kõige veidramasse kohta (Kulli keldrisse kus käivad igasugused imelikud inimesed). Johannest hoiti seal kuid lõpuks said nad napilt ikkagi põgenema, tänu kiiretele jalgadele.

Siis tahtsid nad saada kõigest eemale ja läksid Stella maamajja,nad leidsid sealt vanu postkaarte ja pilte, kust said nad teada et Stella isa on haiglas ja tema psüühikaga pole kõik korras, ning ta isa jälitab tema ema.

Raamat lõppes sellega, et ema kirjutas Stellale kirja kus rääkis, et ta ei saa enam temaga kohtuda, kuna Stella isa jälitab teda ja siis satuks ka Stella ohtu.



Minule meeldis väga see raamat sest, kui seda raamatut lugesin tekkis silme ette ettekujutlus justkui sellest raamatust. Elasin kaasa igale raamatus juhtunud tegevusele, see oli põnev.  Meeldis ka see, et seal tegutsesid minuga enam vähem sama vanad inimesed ja siis mõtlesin pidevalt, et mida mina oleks sellistes olukordades oleksin teinud.

Ei meeldinud see, et minujaoks lõppes raamat liiga ruttu ära, oleksin kindlasti kohe edasi lugenud. Aga kuna sellel on olemas ka teine osa, siis kavatsen seda kindlasti lugeda. Minujaoks tundus ka veider, et suur inimene oskab kirjutada nii noortepäraselt. Väga põnev oleks selles raamatus ise osaleda.

Soovitaksin lugeda kõigile minuvanustele inimestele, kuna see raamat on tohutult kaasahaarav ja mõtleva panev.

Raamatu autorist:

„Tõde või tegu. Stella“ on Tartu Tervishoiu kõrgkoolis õenduse eriala õppiva Kristi Piiperi (1983) esimene romaan. Kuna Kristi perekonnaringis on mitmeid arste, siis on teda maast madalast huvitanud tervisega seotud küsimused. Siinses romaanis vaatleb Kristi, kuidas vanemate vaimne tervis laste elu mõjutab.

"Tõde või tegu Stella" treiler: https://youtu.be/nPBqOFchuOw

Pilt raamatu esimesest osast:

Raamatu teine osa, mida kavatsen lugeda:



Kristi Piiper. "Tõde või tegu Stella", Varrak 2015, 192 lk.

Krimiromaan Hercule Poirot "Tumm Tunnistaja"

Hercule Poirot "Tumm tunnistaja"

                                                                  Agatha Christie 

Antud raamat räägib sellest kuidas sureb üks vanem daama pärast seda kui ta muudab testamenti.Ta kirjutab segase kirja ennem oma surma Hercule Poirotile, et Poirot täidaks ühe ülessande. Poirot hakkabki seda asja uurima.

Mina lugesin Agatha Christie raamatut Tumm tunnistaja.See raamat räägib sellisest teemast, et üks vanem naine sureb. Alguses ei olnud selles midagi huvitavat ent kui tuli välja, et ta jättis kõik oma varandusest pärast surma teenijatele ja kõige suurema osa sai daami hooldaja, tekkis tunne, et see võis olla mõrv. Mõrva motiivi ja mõrva sooritamist hakkab uurima Hercule Poirot.

 Poirot on asjasse segatud kuna ta sai kirja sellelt samalt naiselt ning too kirjutas, et ta tahab, et Poirot lahendaks ühe ülessande. Ülesandest ta kirjas aru ei saanud kuid teda hakkas see lugu huvitama ning läks sinna koha peale kus see naine pidi elama. Selle koha nimi oli Little Green House. Tuli välja, et naine oli kuu aega tagasi ära surnud ning Hercule Poirot hakkab kahtlustama mõrva selles asjas.Ta hakkab uurima seda müsteeriumit ning kohtub Miss Arundelli sugulastega (see oli see daam kes suri) ja naabritega ning sealt tuleb välja uusi asju mis aitavad tal jõuda lähemale. Veel selgub asja motiiv, et Miss Arundell tegi ennem surma oma testamendi ümber, pärast õnnetust koera palliga mille tagajärjel Miss Arundell kukub. Pärast seda kuulmist selgitab Poirot seda ning tõestab, et see oli üks mõrva katse. Pärast hakkab ta otsima motiive mõrva toimeks ning kellele see oleks olnud vajalik. Veel tuleb välja sealt, et kõigil oli põhjus mõrvaks kuid kõigil ei ole kihke tappa. Selgub, et naine suri fosfori mürgi tagajärjel mida võeti aednikult kemikaalina ning seda süstiti naise arsti poolt kirjutatud retseptile mingitesse kapslitesse. Lõpuks tapja tapab ennast ise ära kuna tal on vaimsed häired ning lõpus mängib ohvrit kuigi oli ise kõike seda mänginud.

 Raamat lõppeb sellega kuidas Hercule Poirot selgitab kes oli mõrvar ja kuidas ta sai mõrvast selgusele.

Peategelsed on: Hercule Poirot, Hasting. Miss Lawson.

Kõrvaltegelased on: Charles, Theresa Arundell ja Bella; Miss Peabody; Miss Arundell; Koer Bob; teenijad; Doktor Tanios ja Donaldson;Naabritest õed Miss Trippid.

(Pildid raamatutest)

Eesti keelne raamat

                                                     

Inglis keelne sama raamat

                                   


                                             

                                                   

Arvamused

Minu arvates oli see raamat küll alguses natuke igav kuid süsee ja mõrva põhjus olid põnevad.

Ei meeldinud antud raamatus esiteks miks nii palju kirjavigu oli raamatus ning miks ei oleks võinud raamatu lõppu ja mõrva müsteeriumit natuke huvitavamaks teha. Ma juba sain alguses aru, et mõrva taga on üks perekonna liige kuid ei teadnud alguses kes see nendest oleks võinud seda teha.

Kurvaks tegi see raamat kuna kõik pereliikmed oleks olnud valmis tapma oma tädi kuna see jättis kõik nad ilma testamendist. 

Kuna olen ise ka vaadanud erinevaid Hercule Poiroti sarjasid siis kui lugesin seda raamatut nagu ka teistest krimi raamatutest tuli nagu süsee meelde, kuid lõpp ning kes oli mõrvar ei jää kunagi meelde.

Soovitaks seda lugeda neil kellele meeldib lugeda krimikirjandust ja kellele  meeldivad eriti Agatha Christie teosed ning muidugi see kuidas Hercule Poirot lahendab need mõrvad. 

Inimese arvamus sellest raamatust:

Lugesin "Tumma tunnistajat" aastaid tagasi, aga ega ma raamatust suurt midagi mäletanud. Mõningad kohad tundusid tuttavad, kuid mõrvari isik tuli üllatusena. Nii et pettuma ei pidanud. Kahtlusaluseid oli paras ports. Kõrvaltegelaste hulgas oli värvikaid kujusid nagu spiritismiga tegelevad vanatüdrukutest õed miss Trippid või siis Miss Arundelli särtsakas lemmik Bob, kelle õnnetust pallist kogu lugu hargnema hakkabki. Poirot hallid ajurakud töötasid laitmatult, kapten Hastings oli nagu alati natuke juhmivõitu. Mis seal öelda - Christie oma tavapärases headuses. Ainult et raamatu lõpus olin ma üsna kurb, et just Miss Arundell teise ilma saadeti. Ta oli just seda tüüpi kange vanamutt, kes oleks veel aastaid võinud sugulaste kiuste oma rahakuhja otsas istuda.

   

Sherlock Holmes'i Seiklused //JEK//

"Sherlock Holmes'i Seiklused"

Lugesin raamatu "Sherlock Holmes'i Seiklused", mis on üks raamat sir Arthur Conan Doyle'i kuulsast Sherlock Holmes'i raamatuseeriast, millest on tehtud ka sarju ja filme. Erinevalt tavalisest raamatust, kus on üks pikk lugu, on selles raamatus 12 väikest viieteist-kahekümne leheküljelist väikest müsteeriumit, mis on kirja pandud, nagu enamus Sherlock Holmes'i lugusid, John Watsoni mälestusena. Seda ilmselt seepärast, et lugejal kellegiga samastuda ja kergem aru saada.

Okei, sisust ma väga hästi kirjutada ei saa, kuna ma tõesti ei hakka siia kahteteistkümment erinevat kokkuvõtet tegema, küll aga ma saan storyline'st enam vähem rääkida, kuna see oli põhimõtteliselt kõikidel sama. Algab lugu sellega, et Watson ja Holmes istuvad hommikul detektiivi korteris 221B Baker Street (mida ma olen kusjuures oma silmaga Londonis näinud) ja Holmes räägib, et keegi kirjutas talle mõne juhtumi asjus või nad näevad aknast kedagi majja tulemas. See inimene tuleb kohale ja räägib oma murest. Nüüd Holmes ja Watson lähevad sündmuspaigale ning Holmes uurib ringi, öeldes kellelegi mitte midagi või teeb mingi absurdse plaani. Kui sündmuspaik on uuritud või plaan täide viidud, teab Holmes täpselt, kas/kus see asi juhtub jälle, kes selle tegi, või kus tahetud objekt on. See, mis ta teiste arusaamata tegi, tuleb välja ainult lõpus, kui Holmes selle Watsonile lahti seletab.

Minumeelest seda raamatut oli üsna mõnus lugeda, kuid veidike tüütu oli elada mingisse juttu sisse ning siis oodata, kuni see lõpeb kümne lehekülje jooksul ära. Lisaks mind häiris, kui õiged alati Holmes'i arvamused olid, liiga muinasjutlik. Oleks olnud reaalsem, kui ta oleks ka vahel valesti arvanud. Kokkuvõtteks hindaksin: 7/10.

Watson ja Holmes, Sidney Paget

Jan Erik Köst

Sir Arthur Conan Doyle, "Sherlock Holmes'i Seiklused", Kirjastus Varrak 2003, lk 163

 

Tõde või tegu Stella. Liis Vilu

"Tõde või tegu" Kristi Piiper

Kokkuvõte

 Raamat rääkis tüdrukust, kelle nimi oli Stella ja kelle ema kadus tema 14. sünnipäeval ära. Stellat ja tema parimat sõbrannat Kärti kutsuti nende klassivenna Steveni peole. Gert, kes oli samuti peo üks korraldajatest, oli tellinud peole selgeltnägija. Stella läks peale kooli koju ja tegi endale ja tädi Astale süüa. Kui söök oli valmis läks ta elutuppa, tädi Asta tahtis talle midagi öelda, aga ta kaotas poole juttu pealt teadvuse. Stella kutsus oma tädile kiirabi. Peale seda ei tahtnud Stella üksi kodus olla ja otsustas, et läheb siiski Kärdiga peole.

 Selgeltnägija oli peol öelnud, et ühel peol osalenud inimesest on tulekul lähedase surm ja keegi otsib tema tema lähedast taga. Tema ema. Stella sai aru, et selgeltnägija rääkis temast, aga ta ei uskunud, et see selgeltnägija seda päriselt teadis ja ei võtnud seda eriti tõsiselt. Peale pidu kadus ootamatult Kärdi ja Stella klassivend Johannes. Stella kartis, et see on tema pärast, kuna ta oli poes kuulnud, kui tema klassivend Gert ütles Stevenile, et Johannes peab Stellast eemale hoidma või asi läheb hulluks. Peale pidu oli tahtnud Johannes Stellale midagi öelda, aga nad läksid tülli ja peale seda kaduski Johannes ära. Johannest oli viimati näha tema venna ühika ees ja keegi oli talle kallale tunginud.

 Päev hiljem läks Kärt Stella juurde ja nad arvasid, et Johannes võib olla Kulli baaris. Tüdrukud otsustasid oma välimust vanemaks muuta ja sinna kohale minna. Hiljem tuli välja, et Johannes oligi seal ja nad põgenesid sealt kolmekesi. Kullis olid väga jõhkrad mehed ja nad kartsid, et kui nad sinna linna jäävad, siis nad enam tervena koju ei saa. Stella kaotas Kullis oma koduvõtme ära ja Stella juurde nad minna ei saanud. Johannese ja Kärdi juurde ei saanud ka minna, ning nad otsustasid minna tädi Asta vanasse majja. Stella teadis, kus on selle maja võti ja sinna nad läksidki.

Maja keldrist leidsid Stella ja Johannes, Stella pere dokumendid. Nad läksid kõik tuppa neid uurima ja said teda, et Stella isa oli Olari Meier. Varem ei teadnud Stella oma isast mitte midagi. Nad googeldasid tema isa ja said teada, et ta on tapnud oma enda isa ja peksis oma naist, ehk Stella ema peale lapse sündi. Nad said teada, et ta isa on Valga hullumajas ravil ja kui Stellal polnud kellegi käest midagi oma ema kadumisest uurida ja nad otsustasid Valka Stella isa külastama minna.

Valgas tuli välja, et Stella isa lasti ootamatult hullumajast välja. Noored otsustasid minna tagasi oma kodulinna. Stellat ja Kärti tabas Kulli kamp ja asi kiskus jälle hullemaks. Nad kartsid, et nüüd nad küll enam eluga ei pääse. Begert, kes juhtis seal praegu vägesid käskis tüdrukutel kutsuda sinna Johannese ja siis tüdrukud sealt välja laskma juhul, kui nad kellelegi sealsetest tegevustest ei räägi. Kui Johannes jõudis lasi Begert tüdrukud vabaks. Stella oli Johannesesse armunud ja tahtis midagi teha, et Johannest jälle ei peksta. Kärdil oli varuks aga uus plaan. Strella ja Kärt läksid Steveni juurde ja rääkisid Stevenile, mis toimunud oli. Steven teadis, et selle asja taga on tema sõbra Gerdi isa kamp, kes juhtis asju Kullis. Stevenil oli Gerdi ja Johannese kõnest salvestus, kus Gert tunnistab, et ta on homo ja talle meeldib Johannes. Steven helistas Gerdile ja käskis tal Johannes võimalikult kiiresti tema isa kamba juurest vabastada või muidu see videosalvestus igale poole  internetti üles laadida ja Gerdi isale ka saata. Kuna Gert kartis oma isa, siis lasigi ta Johannese vabastada.

Kui Stella lõpuks kodus oli sai ta teada, et peabki minema nüüd lastekodusse. Oli viimane päev tema vanas kodus. Stella avastas laua pealt kirja, mis oli tema emalt. Ta ema andis talle teada, et ta on elus, aga pidi Olari pärast kodust jäljetult kaduma ja seda, et Stella ei näe oma enam enam mitte kunagi.

 Raamatu lõpus peab Stella minema teise linna lastekodusse, mis oli 40 km kaugusel tema õigest kodust, sõpradest, Kärdist ja Johannesest. Stella hakkas lastekodus tegema plaane, kuidas saada tagasi oma vana elu, oma ema ja vanade sõpradega. Selleks palus ta appi Kärdi ja Johannese. Nad tahtsid Olari kuidagi jälle vangi või ravile saata, et Stella saaks oma emaga koos olla ja oma päris koju minna.

Raamatu treiler: https://www.youtube.com/watch?v=nPBqOFchuOw


Minu arvamus

Mulle meeldis see raamat väga. Raamatut lugedes tekkis kohe silme ette pilt kõigest raamatus loetust. Elasin väga tugevasti sellesse raamatusse sisse ja kui Stellal oli kurb hetk tekkis mul ka kohe pisar silma. Raamat oli väga põnev ja lugemist oli võimatu lõpetada. Seal ei olnud ühtegi kohta, mis poleks huvitav.

Kirsti Piiper



Kirsti Piiper, Tõde või tegu. Stella. Varrak  2015, 192 lk

A. Christie "On kurjust päikese all"

Agatha Christie "On kurjust päikese all" (Orm)

"On kurjust päikese all" on osa A. Christie raamatusarjast "Hercule Poirot' lood". Kuna olen ise vaadanud peaaegu kõiki Hercule Poirot telesarja osasid, tundus see raamat väga tuttav. Kohati tundus nagu oleks raamat kirjutatud viisil, et sellest saaks mingi filmi teha. Kõik peatükid tundusid olevat ilusasti jaotatud stseenideks. Raamat, oma nüanside, õhkkonna ja väljendusviisiga, tundus ekstreemselt "poirotlik". Aga esmalt, tuleks natuke rääkida sisust.

Hercule Poirot tervis on halvenenud ning sellepärast on preili Lemon, Poirot sekretär, saatnud ta puhkusele ühte mereäärsesse hotelli. Sinna jõudes ning inimestega veidi lähemalt tutvudes leidis ta eest väga palju pingeid sealsete puhkajate vahel. Sealsete inimeste vahel on palju vihkamist ning toimub afäär. Varsti keevad pinged üle ning toimub mõrv, surnud on endine silmipimestavalt ilus näitleja Arlena Marshall. Vastuse leidmiseks kulub mõnda aega, aga H. Poirot väikesed hallid ajurakud mõtlevad selle välja, nagu alati.

Lõpp oli väga huvitav ja enamike jaoks ilmselt ettearvamatu, mulle see meeldis. Ainuke ebameeldiv asi raamatu juures oli selle lõputud kirjavead, neid võis leida igalt leheküljelt. Juba raamatu algusest vihkasid kõik mõrvatud naist, sest arvati et ta on lipakas ning on meestega koos täpselt senikaua kuni saab nende varad. Lõpus tuli välja, et tema on hoopis meeste ohver ning mehed on need, kes teda petavad ning ära kasutavad. Huvitav oli see, et Poirot'l oli vaja tuhnida vanemates kaasustes selleks, et leida süüdlane. Tuli välja, et mõrvar oli varem samamoodi teinud, kasutanud naist ära ning siis ta mõrvanud.

Kokkuvõtteks arvan ma, et see oli väga hea raamat ning nagu iga teine H. Poirot telesarja osa. Soovitaksin seda raamatut kõigile, kellele meeldivad krimiromaanid ning Hercule Poirot.

8,5/10 - Orm Mõru

(A. Christie, Hercule Poirot. On kurjust päikese all, Varrak 2007)

 



Prantslane Elizabeth Hano

Raamatu nimi on "Prantslane" ja autor on Elizabeth Hano. Raamat on aastast 1998. Raamatu teema oli huvitav aga autor ei osanud raamatut välja tuua. Kui ma selle raamatu laenutasin siis ma arvasin et lõpuks ometi mingi raamat mis mulle meeldib, aga kahjuks ei. Raamat on sisuliselt väga segane ja ma ei saanud mitte tuhkagi aru. Raamatu peategelane on Frank. Tal on eriline võime mis aitab tal tunda ja näha sama mis mõrvarid. Sellepärast ta lahkus oma töökohast (FJB) põgenedes Seattle´isse oma naise ja tütrega. Aga kahjuks ka seal ei saa põgeneda oma võimest ja jamad jätkavad. Kahjuks juba raamatu alguses hakkas raamat segaseks minema ja kui raamatu keskel olin umbes siis ma ei saanud enam midagi aru. Kes oli Kes ja kus oli kus. Sellel raamatul on tõsiselt palju potentsiaali aga kahjuks autor ei osanud seda välja ilusti tuua mis tähendab et raamat polnud hea. See aind minu arvamus ja minu arvamus on see et see raamat on täiesti mõttetu. Ei soovita kellegil seda lugeda kuna sellel on väga segane sisu. Raamat lõppeb sellega et Frank toob koju oma tütrele koera ja sellega et kuidas nad perega pildistama läksid aga Franki võime hakkas teda jälle tüütama mille tõttu pidi ta jälle tööd tegema.