Agatha Christie "Paddington 16.50"
Mina lugesin raamatut "Paddington 16.50", see raamat oli väga huvitav. See oli päris lühike raamat, umbes 200 lehekülge. Kõige rohkem meeldis mulle raamatust see, et kõigile segavatele asjaoludele vaatamata leiti üles õige mõrvar. Mulle tundus see raamat väga reaalne, kuigi on välja mõeldud. Raamat oli huvitav ning seda oli lihtne lugeda, see oli selgelt kirjutatud ning mul ei tekkinud kordagi tahet raamatut käes panna.
Kõige rohkem üllatas mind see, et mõrvar selgus alles raamatu viimastel lehekülgedel ning ma ei arvanud, et arst mõrvaks oma naise ja kaks patsienti. Naljakas oli see, et kõik pere mehed suhtlesid teenija Lucyga nii nagu nad tahaksid kõik teda endale naiseks. Veel oli väga huvitav ka see, et esimene mõrv suudeti lahendada, kuigi oli ainult tunnistaja ning arvati, et ta mõtles kogu mõrva ise välja, kuid ikka uuriti asja edasi. Naljakas oli ka see, et teenijanna Lucy leidiski surnud naise, ainult surnu otsimiseks oligi ta sinna tööle läinud ning kuna talle meeldis väga koristada, läks ta pikkrehe nimelisse ehitisse, kus hoiti vana kola, ning seal oleva sarkofaagi seest leidis ta surnud naise. Väga kurb oli see, et enna mõrvari tabamist jõudis ta arseeniga mürgitada 2 Crackenthrope pere liiget. Ma ei ole midagi sellist oma elus kogenud ning ma ka ei tahaks mõrva pealt näha ega ka süüa mürki. Ma pole selle kohaga seotud.
Leidisin ka raamatust tehtud filmi:
Kokkuvõtteks võib öelda, et raamat oli üks huvitavamaid mida ma oma elus lugenud olen ning soovitan raamatut lugeda kõigil neil, kellele meeldivad kriminaalromaanid ja kes suudavad raamatut järjest 3 tundi lugeda, sest enne lõppu on seda raske kinni panna, see on lihtsalt väga huvitav.
Jaagup Tamme(A. Christie, Paddington 16.50, Varrak 2005, 246lk)
Seletasid raamatut nii et ma tegelt loeks seda kuid mul on targemaid asju teha siis ma ei loe seda
VastaKustuta